kommentaarid oodatud allarpuu@yahoo.com
Üldised Tähelepanekud.
See arvustus on kirjutatud subjektiivsena. Muusikas on vist üldse objektiivseid tõdesid raske leida.
Kitarrimuusika Eestis on ikka veel eksamil-ära-mängimise tasandil. Koolides õpetatakse ära mängimist, mitte esitamist. Pilli hoitakse nagu kuuma kartulit, helid on ümarad, puhtad ja mittemidagiütlevad. Teoste struktuuri on väga vähe kuulda. A ja Bosa vastandus nt, mida muusikas tihti ette tuleb, jäetakse tuimalt mängimata.
Ja veel- kitarril on võimalik mängida väga teravat Staccatot ja väga sidusat legatot. Neid ääremaid ei kasutata: kõik on mingi tuim impersonaalne portamento.
Ohkama paneb magusate võimaluste kasutamata jätmine. Põhiline viga on kiirustamine fraaside vms muusikaliste mõtete vahel. Nagu poleks esitajal aega oodata. See tekitab närvilise kiirustamise tunde.
Ainus muusika ilmestamise vahend tundub olevat takti esimese noodi venitamine, mis tavaliselt üksinda jääb kesiseks vahendiks.
Kavalehel ja esinejate tekstis esines tihti sõna 'tuntud'. Ma arvan, et see on kasutu parasiitsõna. Kui mingi asi on tuntud, ei pea seda eraldi toonitama.
Mõni esitaja (neid oli paar tükki) ei tea sellist lihtsat tõde, et käed tuleb loo lõpuni pillil hoida (ja selle vaikuse lõpuni, mis loole järgneb).
Kuldar Kudu
Kuldar tekitas oma kitarriga suhteliselt õheimat häält üldse. Iseloomulik on kiirete jooksude kiirendamine. See on üks levinuim kitarrism, mis üldiselt loo selgusele kasuks ei tule. Suhtlemisel rahvaga ei tohiks kasutada väljendit "ma ei tea...". Kes siis teab?
Villa-Lobose Prelüüdid
Prelüüd nr. 2 keskmine osa oli tehniliselt köitev. Ma pole ise lihtsalt seda nii puhtalt osanud mängida.
Kurb Urugai lugu
Segane vorm. Aimatav, kuid mitte selge.
Pernambuco "Sons de Carillhoes"
Siin oleksin tahtnud kuulda tõelist jõulist staccatot (mis tuleb kitarril NII hästi välja. Ütleksin, et see on kitarri unikaalne omadus: kitarril saab rütmi palju teravamalt mängida kui nt klaveril. Kuulake kas või Funkymuusikat).
Tarrega Araabia Kapritsho
Väga vahelduv rütm. Romantiline muusika on muidugi vaba. Kuid vabadus on teatud normide austamine, tuleks meeles pidada. Kui fraasi mängitakse kordamisel 2 korda kiiremini, tekkivad tõsised kahtlused.
Venetsueela valsid
Vigurad elegantsed kerged valsid muutusid virtuoosseteks ebamäärasteks ludistamisteks.
Piazzolla tangod
Need tangod ei pannud tantsima. Struktuur oli ebaselge. Ei mingeid selgeid vastandusi. Terava staccato nälg oli suur.
Peeter Prints
Peeter suhtles rahvaga meeldivalt otsekoheselt. Läikivad prillid segasid südamliku suhte tekkimist.
Inglise vana muusika duod
Tuimalt noodist mängitud lood. Jah- nooti nad lugeda oskavad. Paneme linnukese kirja.
Omaloominguline lugu (nime ei mäleta kahjuks)
See muusika puudutab seda minu jaoks mõistmatut muusika ala, kus loeb ainult näppude liikumise kiirus. Improviseerimine on meil püha lehm: sellega tegelevat tõelised muusikud, kes matsu jagavad.
Jorma Puusaag
Jorma püüdis muljet jätta oma lõdvestusharjutustega. Oleks see meditatiivsus ka kuidagi muusikas kuulda olnud...
Bachi Fuuga
Vara on sul fuugat veel esitada, Jorma. See ei tähenda, et sa seda omaks tarbeks ei peaks lindistama või mitteametlikult esitama. Lugu on ju pähe õpitud, hobune on kodustatud ja teda tuleb jooksutada. Aja jooksul võib sest asja saada. Seda ütlen omast kogemusest. Puude asemel metsa nägemiseks tuleb saavutada vajalik distants.
Venetsueela süit
Register- Minu jaoks natuke liiga suured aeglustused. Need ei mõju tervikule hästi, arvan.
Laul- tehniliselt veidi liiga raske lugu. Lõpus lagunes vorm vigade tõttu koost. See lugu janunes eriti pikemate pauside järgi, mida kahjuks ei jagunud.
Negro Dance -Selles loos jätkusid vead. Kuid see ebakindlus tekitas lõpuks positiivse efekti. Jorma sai vihaseks ja hakkas päris aktiivselt mängima. Seda võis juba nautida. Kuulda oli toredat jõulist staccatot ja konkreetseid pause.
Albenize Leyenda
Aosas tuleks balnseerida meloodiat ja saatetremolot. Siin segab vist asjaolu, et mul on sellest loost oma kindel nägemus ja ma ei saa otsekohe teistest variantidest aru. Bosa oli kindlasti veenvam. Vastandatavaid osi selles tuleks rohkem kandikule panna (Aarne Rütteri terminoloogia).
Kristo Käo
Lugude teadustused olid veidi liiga vaiksed. Hispaania helilooja nimi läks kõrvadest mööda.
Mudarra fantaasiad
Suhteliselt veenev esitus. Aga, jumala eest, kuhu küll nii kiire on. Miks ei anta sektsioonide vahele hingamise aega. Lausete vahel peetakse ikka veidi pausi ka või kuidas. Kuulajatele tuleks anda järele mõtlemise võimalus. Ega see mingi "Teleturg" ei ole.
Hispaania helilooja lood
Keeruka harmooniaga lihtsa meloodiaga lood. Terava rasqueado asemel kasutati impotentset pehmet pöidlatõmmet üle keelte. Oh seda jubedat plärtsuhirmu. Saal silub plärtsud ära. Pole see asi nii hirmus midagi kui klassis harjutades tundub.
Aeglane lugu burdoonbassiga sobis ainukesena perfektselt kondserdil üldlevinud ilmekuse versiooniga( s o takti esimese noodi venitamine vajaduse korral)
Lautolood
Siin pole suurt millestki rääkida. Lihtsad noodist ette vuristatud lookesed. Huvitav oli kuulda vahelduseks kandle sarnast lauto häält.
Jelena Ossipova
Toonivahe oli meeldiv. Peale õhukest ja teravat lautot lai ja ümar kitarri hääl. Jelena tekitas kitarril kõige meeldivamat, ümarat häält. Pikk keskendunud käte nühkimine rätikuga pidi demonstreerima esineja tohutuid üleelamisi. Jelena, see ei lähe kellegile korda. Inimesed tulid muusikat kuulama, mitte sulle kaasa tundma.
Fuuga
Jälle kord lennatakse peale alustades oma kõige raskema looga. Esimene lugu on alati puine- see on fakt. Fuuga oli alguses päris hästi koos. Lõpus hakkas haare lõdvenema. Liiga suur tükk haaramiseks.
Sori variatsioonid
Klassitsism on kitarrimängu vaeslaps. Väga lihtne on klassitsistlikku muusikat igavalt mängida. Ma ei saa siiamaani aru, mis õieti segab kitarriste tõusmast klaverimängijate Mozarti-mängimise tasemele. Eriti suur vahe on aeglaste osade tõlgendamisel. Mis metronoomikummardajate ordu see kitarrimängijate seltskond siis olgu! Ei mingeid vastandusi. Üks lõputu blä-blä-blä. Vaatamisväärsustest (kuulamisväärsustest, mis noodisumina vahelt aimusid) ratsutati tuhatnelja mööda mingi seniteadmata eesmärgi suunas.
Aleksandr Statsenko
Aleksandr on minu meelest esinejatest parim kitarrist. Ta julges panna oma mängu südant ja see jõudis ka kohale. Kuna muusikat teeb ta südamega, ei pea ta enam ka nii väga noodirägastikus seiklema. Asjad lähevad niiviisi lihtsamaks.
Bachi Sarabande ja Fuuga
Jälle see pausi pidamise probleem. Muidu täiesti kuulatav. Fuugas oli meeldejäävaid kohti ja see tegi jälgimise tunduvalt lihtsamaks. Sarabande oleks vist võinud aeglasem ja meditatiivsem olla.
3 osa süidist "Printsi lelud"
Need olid vast ainukesed lood, mida ESITATI, mitte ei mängitud ette. Nad olid esitamiseks piisavalt lihtsad. Esitaja energia vaba vool kuulajateni hakkas toimima. See on siis ikkagi võimalik. Ka siin, Eestis. Kui esitamise energia kandub kuulajateni, on juba kohatu iriseda vormiselguse vms üle. Kui kõik lood oleksid mängitud nii nagu need 3, oleksin ehk hakanud juba järgmise astme vigu otsima.
Kõigepealt avaldan suurt rahulolu, et keegi võtab vaevaks kitarri-asjast rääkida. Mis kriitikasse puutub, siis oli see lõviosas (minuarvates)paikapidav. Aga (nagu sa isegi seda subjektiivsena esitlesid) siiski kerkib küsimus, kas oleks vimalik püüelda suurema objektiivsuse suunas. Seda kahes mõttes : esiteks - arvustades lähtuda erinevatest võimalikest vaatenurkadest(leida rohkem ka positiivset) ja teiseks - lahendada enda jaoks muusika objektiivsuse-subjektiivsuse kysimus üldisemalt. Kas üleüldse uskuda objektiivsete väärtuste olemasolusse esituskunstis? Sead esiplaanile nauditavuse ja interpreedi võimalikult probleemivaba suhte oma instrumendiga ning meditatiivsuse (ka meediumiks olemise). Selle kõrval pole mitte vähem tähtis ja tipptulemuse jaoks on määrava tähtsusega kuuldeline tulemus - puhas muusika, muusika kui kunst. (Kindlasti tead seda isegi aga...)
Oled esile tstnud Statsenko mängu ainukesena. Mulle ei jnud siiski märkamata Kristo Käo lautomängu kompromissitu ilu ja elegants, täpsus nii vormiliselt kui ka kõlaliselt (vertikaal ja horisontaal). Robert Jürjendali geniaalne oskus panna vahendid (tehnilised) jäägitult muusika teenistusse. Jorma Puusaagi anne tunnetada oma mänguoskusi ja neid igal võimalusel ka efektselt demonstreerida. Jelena Ossipova kohatine ylim virtuoossus ja nõrga küljena siiski tema tooni ebapuhtus. Olgu see kiri täienduseks Sinu samuti väga asjalikele märkustele.
Lugupidamisega ja kitarrimngu edendamise nimel - Kuldar Kudu
Kulla Allar.
Soovitan mõelda ennem kui mingeid selliseid kommetaare üles riputada netti!
Kitarri on kultiveertud Eestis nüüd juba 25 aasta ja kõik artiklis mainitud tegijad on rahvusvaheliselt tuntud oma tööde ja tegemiste poolest.
Näit. Akadeemia üliõpilasedki on gastrollidel Põhjamaades-USAs, osalevad Euroopa festivalidel ja salvestavad plaate.
Klassikalise kitarrimängu esimeseks eelduseks on kandev toon, et mängida ca 400-500 kohaga saalis. Näit. sellistes saalides on mul endalgi igal aastal ca poolsada soolokontserti.
Allar-Sulle kasutoov oleks kui võtaksid osa Eesti Kitarriseltsi tegemistest, mida kureerib Kuldar Kudu - küsi infot: k.kudu@hotmail.com
P.S. Soovitan tutvuda ka minu kodulk.www.er.ee/klassik/rost/c_matlik.htm
Heiki Mätlik